Proxion käivitab murrangulise autonoomse rongi katseprojekti
Võib-olla olete mõnikord istunud autos raudteeülesõidu tõkkepuu taga ja oodanud. Rööbastel on liikumas tohutult pikk kaubarong oma suure kaubakoormaga. See pilt on tuttav paljudele põlvkondadele, sest raudteetransport on alati olnud väga konservatiivne sektor. Kaubavedu raudteel ei ole 150 aastaga eriti muutunud.
Proxion soovib esitada väljakutse raudtee kaubaveo traditsioonilisele viisile ja käivitab projekti, et luua rööbasteedel täiesti uut tüüpi transpordi- ja liikumisteenused. Ambitsioonikas eesmärk on kahekordistada raudteetranspordi praegust mahtu.
Autonoomne rong on murranguline projekt ülemaailmsel tasandil.
„Mind huvitab autonoomne liikumine. Kogu maailmas toimub palavikuline arutelu selle üle, kuidas muuta transport autonoomsemaks. Maantee-, õhu- ja meretranspordis ollakse arendustöös juba päris kaugele jõutud. Kuid raudteetranspordis ei ole seda veel ulatuslikult alustatud. Proxioni autonoomse rongi katseprojekt on oluline samm tulevase raudteetranspordi suunas,“ sõnab Proxioni tegevjuht Timo Savolainen.
Suur hulk uuenduslikke ideid raudteetranspordis
Raudteetranspordi tulevik on helge. Ka Soome ranged kliimaeesmärgid toetavad vähese süsinikuheitega ja elektriliselt töötava transpordiliigi väljatöötamist. Raudteetransport on praegu kõige energiatõhusam viis kaupu mööda maismaad vedada.
„Hoolimata üha ambitsioonikamatest kliimaeesmärkidest ei ole raudtee-kaubavedu viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Raudtee vajab julget uuenduslikku mõtlemist, et oleks võimalik luua huvitavaid, kulutõhusaid ja uusi teenuseid, mis toetavad ettevõtluse vajadusi,“ rõhutab Proxioni omanik Petri Puikkonen.
Samuti arvab Soome transpordi- ja sideagentuuri Traficom ekspert Tomi Anttila, kes rõhutab, et kuigi ka Soomes reguleerib raudteetransporti Euroopa Liit, ei takista ükski säte selliste uute teenuste loomist nagu autonoomne rong.
„Raudtee ökosüsteem tuleks avada, et uusi teenuseid, mis on ettevõtluse vajaduste rahuldamiseks paindlikumad, saaks laiemalt katsetada ja seejärel turule tuua.“
Äriringkondade transpordivajadused muutuvad – rööbasteedele on vaja paindlikkust.
Äriringkondade silmis võib raudteetransport tunduda paindumatu üksusena. Autonoomse rongi projekti eesmärk on seda kuvandit muuta. Raudteetranspordi teenused peavad olema üha dünaamilisemad.
„Ettevõtlussektori transpordivajadused muutuvad pidevalt. Raudteetransport peab kohanema nende muutuvate vajadustega. Raudtee transpordiahelad vajavad palju rohkem paindlikkust. Praktikas peaks töö olema selline, et iga kord, kui kaup saabub, liigub see ka tootmisüksuse või müügikoha suunas rööbastel,“ ütleb Puikkonen.
„Erinevad uuendused ja katseprojektid loovad ettevõtetele suurepäraseid võimalusi. Soome oskusteave kulmineerub kindlalt digitaalteenustega. Autonoomne rong sobib seega ideaalselt Soome eduloo jaoks,“ sõnab Traficomi vanemspetsialist Noora Lähde.
Lähde võtab kokku, et raudteetranspordi uuenduslik areng on võtmetähtsusega, arendamaks võimalusi liikuda üha väiksema heitega ning saavutamaks rööbasteede aina parem kasutus ja kasutatavus.
Kui targad on tuleviku rööpad?
Proxioni juhitav autonoomse rongi ühisprojekt läheb nüüd kiiresti käima, kui projektile otsitakse liidrit. Projekt algab eeluuringuga, mis toob kokku üle tosina erineva tehnoloogiavaldkonnas tegutseja.
Savolaineni hinnangul võiks projekti esimest katseüksust katsetada saada juba kahe aasta pärast. Kommertsoperaatori juhitav autonoomne rong sõidaks suletud liinilõigul hinnanguliselt viie aasta jooksul.
„Autonoomne rong toob kasu kõigile protsessitööstuse sektoritele. Metsatööstus kasutaks kindlasti esimesena uut tüüpi nutikaid transporditeenuseid. Autonoomne kaubavedu toimiks esialgu just rannikul, sadama ja tehasekompleksi vahel.“
„Kõige ambitsioonikam eesmärk oleks see, et autonoomne rong sõidab ühel päeval läbi Soome, Oulust Helsingisse, muu raudteeliiklusega koos,“ jätkab Anttila.
Lisätietoja
