Duoraitioliikenne alueellisen kehityksen ja kestävän liikkumisen mahdollistajana
Trammrongide liiklus põhineb trammi- ja raudtee ühendamisel. Sama sõidukiga sõidetakse linna- või vallakeskuses trammiteel ja väljaspool keskust ühistranspordi raudteel. Lahendus loob otsesed ja vahetud ühendused regioonide ja kesklinna vahel, kuna trammrong saab ära kasutada olemasolevat taristut ja läbilaskevõimet.
Hankkeen tiedot
Kokemukset raitiojunaliikenteestä ovat osoittaneet, että ne ovat nostaneet julkisen liikenteen käyttöastetta kymmenillä prosenteilla. Duoraitioliikenteen verkon selkeys innostaa käyttämään julkista liikennettä verrattuna vaikeammin omaksuttavaan bussilinjastoon.
Katriina Pietilä, Liikennesuunnittelun tiimipäällikkö
Tehnoloogia
Soome raudteevõrgu rööpmelaius on 1524 millimeetrit, mis valitakse Soomes trammrongi rööpmelaiuseks. Põhimõtteliselt on trammrongi vagunid kahesüsteemsed vagunid, mis kasutavad linnapiirkonnas 750 V alalisvoolu ja raudteel 25 kV vahelduvvoolu.
Trammrongid sõidavad elektri, gaasi, aku või diislikütusega. Samuti saab rakendada erinevate jõuallikate kombinatsioone, sel juhul on tegu hübriidsüsteemiga. Tänapäeval on juba mitmes Euroopa linnas (nt Nice’is) käigus trammid, mis kasutavad õhuliini voolu, kuid liiguvad osa teest akuga. Akutehnoloogia arenedes muutuvad sarnased hübriidlahendused tõenäoliselt tavalisemaks, kuna kui pantograafi vaja ei ole, on neil – eriti linnakeskkonnas – eelised esteetikas ja ohutuses.
Akutoitega raudteesõidukite arendamine on praegu kiire. Näiteks on 2020. aastal Saksamaal juba tellitud lähirongid, mis kasutavad tavapäraselt elektrit, kuid suudavad lisaks sõita 80 kilomeetrit akutoitel.
Trammrongi tippkiirus raudteel on 100 km/h. Raudteedel peab trammrong olema varustatud ka rongiliikluse juhtimissüsteemi ja muude raudteetranspordiseadmetega, liina piires toimub liikumine nagu linnatrammidega. Trammrong on seega kiire ja ohutu.
Trammrong on suuruselt nagu tavapärane Euroopa tramm (37 m pikk ja 2,65 m lai), nii et see liigub linnaruumis kergelt isegi väikesel kurvidel. Väliselt ei erine trammrong tavalisest trammist. Pikemate sõitude tõttu on rohkem tähelepanu pööratud sõidumugavusele.
Duoraitiovaunu rataverkolla Saksassa
Rahvastikutiheduse ja raudteeliini (must joon) ja raudteetranspordipunktide (sinised ruudud) suhe (Maamõõduamet)
Maakasutus
Soomes läbivad raudteed juba mitut kesklinna ja asulat ning töökohad on sageli tihedalt koondunud raudteeliinidele või raudteejaamade lähedusse. Seega on suur osa trammrongi liikluse taristust juba olemas. Trammrongitee ja raudtee sama rööpmelaius võimaldab trammrongi- ja lähirongiprojekte uurida ühe üksusena, selle asemel et üksteisega konkureerida või kumbagi välja jätta.
Trammrongi mõjuala ei laiene mitte ainult linnakeskustele, vaid ka kaugele ümbritsevatele omavalitsustele, samamoodi nagu kohalik ühistransport. Tänu oma tööpõhimõttele teenindab trammrong palju rohkem elanikke kui traditsiooniline trammitee.
Tsoneerimise planeerimisel on samuti hea mõte kaaluda praeguseid kliimaeesmärke ja nende saavutamise viise. Millised on erasõidukite kulud tulevikus ja kas neid tuleks praegu tsoneerimisel arvestada, suunates fookuse kiirteedelt lähemale raudteele – ühtlasi keskusi tihendades?
Trammrongi transpordiuuringud põhinevad olemasoleva võrgu kasutus- ja laienemispotentsiaalil. Uuringutes uuritakse piirkonna sobivust trammrongi transpordiks, võttes arvesse piirkondlikke erivajadusi ja tulevikuvisioone, mida trammrongi liiklus toetaks. Transpordisüsteemi käsitletakse tervikuna. Põhjalikus uuringus tuuakse välja erinevad rakendamisvõimalused koos kuluprognoosidega, millest võib sammhaaval arendada kava selle kohta, kuidas alustada ja laiendada hilisema etapi tegevust piirkonna kasvu ja vajaduste toetamiseks.
Mõju
Elektri- ja akutoitega trammrong on heitevaba ja vaikne sõiduvahend. Madala põhjaga trammrongid on kergesti ligipääsetavad, nii et need pakuvad kõigile rahvastiku- ja vanuserühmadele võrdset võimalust liikuda.
Kogemused trammrongi transporditeenustega on näidanud, et need on suurendanud ühistranspordi kasutusmäära kümnete protsendipunktide võrra. Trammrongi transpordivõrgustiku selgus inspireerib ühistranspordi kasutamist võrreldes raskemini omaks võetava bussiliiniga. Positiivne on ka trammrongi liinidel asuvate linnade kuvand, mis on meelitanud ligi uusi elanikke, ettevõtteid ja investeeringuid. Trammrongi peatuste ümbrus on hinnatud elu- ja äripiirkonnana, mille tulemusena on maa väärtus suurenenud.
Trammrong pakub inimestele lihtsat ja vahetut ühendust linnalähedaste piirkondade ja linnakeskuste vahel, mis elavdab keskusi ja nende teenuseid. Tõhus ühistransport vähendab ummikuid ja vabastab parkimiskohti, võimaldades tuua trammrongi tee sinna, kus jalakäijad rohkem liiguvad. Lihtsalt kasutatav, sujuv ja ohutu piirkondlik ühistranspordisüsteem vähendab sõltuvust sõiduautodest isegi väljaspool suuri linnakeskusi ning hoiab linnakeskustest välja jäävad piirkonnad elujõulisemana.
Pikaajalised investeeringud
Enamik trammrongide kuludest on investeeringud pikka elutsüklisse, erinevalt bussitranspordist, kus tegevuskulud moodustavad suurema osa. Trammrong on pikaajaline investeering, mille kasutusiga on vähemalt 40 aastat ja enamik trammrongi taristust on samuti pikaajaline. Seevastu linnaliini- või piirkondliku bussi kasutusiga ei ületa tavaliselt kümmet aastat.
Igal juhul tuleb kliimaeesmärkide ja akutehnoloogia tugeva arengu valguses investeerida lähitulevikus ühissõidukitesse. Nüüd on hea aeg kaaluda erinevate võimaluste vahel. Trammrongi transporti toetavad muu hulgas keskkonnahoidlikkus, sõitjate veomaht, sõidumugavus, ohutus ja kiire ligipääs keskustele, kasutades võimalusena raudteelõike. Investeering trammrongiteesse on pikaajaline investeering linna ja kogu lähipiirkonna tõhusamasse taristusse.
