Raudteetranspordis nõuab rongiliikluse ja taristu hoolduse kavandamine koordineerimist
Hooldustoimingute kavandamisel ja arendamisel on tarvis teavet ajamite kasutamise, veaolukordade ja nende põhjuste kohta. Sensoritelt, ajamitelt ja süsteemidelt genereeritakse tohutult andmeid, mille kasutamine ja mõistmine nõuab valdkonna eriteadmisi, võimsaid andmeanalüütika tööriistu ja visualiseerimisvõimalusi – Proxionil on need kõik olemas.
Kagu-Soomes korraldatud raudtee läbilaskevõime ja tööprojektide mõju uuringus uuriti rongiliikluse ja raudteeprojektide mõju läbilaskevõimele ning töögraafiku planeerimise mõjusid Hamina/Kotka – Joensuu lõigul. Analüüsis kasutati sõiduplaane, rööbastee tööplaane ja rööbastee taristu andmeid. Analüüs hõlmas läbilaskevõime kasutamise arvutusi, häireanalüüse ja mitmetegurilist näitajat, mis kirjeldab läbilaskevõime seisundit. Andmete visualiseerimiseks kasutati näiteks termokaardipilte rongide hilinemistest.
Ohutusseadmete rikete aruandluse ja kasutamise projekti käigus uuriti raudteeülesõidukoha seadmete riketest teatamise teabevoogude protsessi arengueesmärke, rikete esinemist erinevate tegurite vaatenurgast ning tuvastati vajadus parandada andmete kvaliteeti, et võimaldada aruandlust reaalajas. Rikete analüüsimisel kasutati nii kliendi süsteemi kui ka avatud liideste andmeid, mis ühendati analüütilise töö jaoks. Üks uuritud teguritest oli välgu mõju rikete esinemisele, millele on lisatud löögipunktide ja viga saanud hoiatusseadmete kaardipilt.
Mäetakistuse analüüsis uuriti rongide mäkke jäämise võimalikke põhjuseid keeruliste tõusudega lõikudel. Analüüsis kasutati avatud liidese kaudu saadud rongide asukoha- ja kiirusandmeid ning ilmaandmeid ja neid võrreldi rööbastee geomeetria andmetega. Peale tavapärase aruande tehti tulemustest interaktiivne brauseripõhine versioon, et vaadata andmeid üksikute rongide kohta erinevates punktides ja mäelõikudel.
Raudteevõrgustiku rööbasteede seisundinäitajate kaart näitab rööbasteede seisundi klassifikatsiooni kaardimallil visuaalselt. Oleme mitu aastat tootnud seisundinäitajate klassifikatsiooni andmeid, mis põhinevad vaatlusvaguni mõõtmistulemustel. Tulemusi ja nende arengut saab uurida aastate kaupa. Andmete tootmisel on kasutatud rööpmetõrke andmeid, enne rakenduste andmebaasi eksportimist on tehtud koordinaatide teisendused ja klassifikatsioonid on arvutatud.
